To leave this site quickly, click the Quick Exit button below. Learn more about Quick Exit button here. If you don’t want your browser history saved, please open incognito browsing mode. Learn more about incognito mode here.  In an emergency, call 000.

Oinsá mak ha’u bele apoia ema ne’ebé hetan asalta seksuál

Asalta seksuál mosu beibeik – maizumenus porsentu 20 husi feto sira hetan asalta seksuál. Iha buat ruma ne’ebé Ita bele halo hodi fó tulun.

Oinsá atu apoia kolega ne’ebé hetan asalta seksuál

Oinsá atu apoia kolega ne’ebé hetan asalta seksuál

1800RESPECT

Oinsá atu apoia kolega ne’ebé hetan asalta seksuál

Bainhira ema hetan asalta seksuál no sira ko’alia ba ema seluk kona-ba ne’e, ema ne’e iha knaar importante. Família, belun ka kolega ida, ne’ebé laran-di’ak, bele duni fó tulun no apoiu. Dala ruma Ita la hatene saida mak Ita bele halo ka hatete, no Ita hanoin barak se Ita sei hatete buat ne’ebé sala. Ita bele halo buat ruma, no informasaun tuirmai bele ajuda Ita atu hatene kona-ba ne’e. Ita mós bele hetan ajuda husi ema profisionál.

Atu hatene buat seluk tan kona-ba asalta seksuál, Ita bele lee, Saida mak asalta seksuál?

Hetan ajuda

Ajénsia ba asalta seksuál mak fatin atu komesa hetan ajuda. Ajénsia sira-ne’e fó konsellu no informasaun ba ema ne’ebé foin hetan asalta seksuál, no ba ema sira-ne’ebé fó apoiu. Ita bele hetan informasaun kona-ba ajénsia ba asalta seksuál lokál iha ne’e [iha lia-ingles]. Baibain, ajénsia sira-ne’e iha asesu ba durubasa sira no bele fó apoiu iha kalan ka iha finde-semana.

Karik di’ak atu komesa hodi kontakta ajénsia 1800RESPECT liuhusi telefone (liña ne’e ativu ba oras 24). Ajénsia 1800RESPECT fó konsellu no informasaun liuhusi telefone ba ema ne’ebé hetan violénsia seksuál no ba sira-nia família ka kolega, ka ba serbisu-na’in sira, ne’ebé apoia vítima sira. Dere ba 1800 737 732.

Saida mak Ita bele halo

Karik difisil ba vítima atu ko’alia kona-ba hetan asalta seksuál. Ami hatene katak sira barak sente-an tanba hanoin katak ema seluk sei la fiar sira, no katak ema seluk sei fó-sala ba sira no dehan katak asalta ne’e ladún boot ka la akontese duni.

Hakat neen iha kraik sei ajuda atu tau matan ba preokupasaun hirak-ne’e, no apoia ema ne'ebé hetan asalta seksuál.

Fiar bá

Bainhira ema fó sai katak nia hetan ona asalta seksuál, Ita-nia knaar mak atu tau fiar ba nia, apoia nia, no ajuda nia atu hanoin didi’ak kona-ba opsaun sira hodi bele deside ba buat ne’ebé nia sei halo agora. Karik Ita hakarak husu pergunta barak, maibé hodi halo nune’e Ita bele halo vítima sente moe. Antes husu, di’ak atu see tilun ba nia.

See tilun bá

Ema balu hakarak ko’alia kedas kona-ba sira-nia esperiénsia, ema seluk lakohi. See tilun hodi la teri netik sira-nia ko’alia, no la tesi-lia kedas bainhira vítima hakarak ko’alia. Ida-ne’e mak dalan importante atu fó apoiu.

Hanoin to’ok kona-ba opsaun oioin

Hodi hatene vítima nia direitu no opsaun sira, Ita ajuda nia atu uza ninia direitu atu deside kona-ba buat ne’ebé nia sei halo agora. Ita bele ajuda hodi buka-hetan ajénsia sira-ne’ebé fó tulun, no oinsá mak nia bele kontakta ajénsia sira-ne’e. Tanba ema sente trauma husi asalta seksuál, dala ruma difisil ba nia atu hanoin kona-ba buat sira-ne’e. Se vítima hakarak, Ita bele ajuda nia atu hetan ajénsia sira no kontakta ajénsia sira. Karik ida-ne’e mak dalan di’ak liu atu komesa.

Keta fó-sala

Kuandu asalta seksuál mosu, ne’e nunka tanba vítima nia sala. La iha razaun atu ema ida halo asalta seksuál nian. Ema nia hatais, kultura, idade, se nia uza droga ka hemu-lanu, ninia relasaun ho autór ba asalta ne’e, buat hirak-ne’e nunka fó razaun ba ema ida atu asalta ema seluk iha dalan seksuál.

Husu antes Ita kona ka kaer

Depois hetan asalta seksuál, ema balu lakohi ema seluk atu kona ka kaer sira. Importante atu husu lai. Porezemplu: “Ha’u hakarak hakuak Mana, bele ka lae?” Hanesan ne’e karik nia sei la hanoin-hetan trauma ne’ebé mosu ona tanba hetan asalta.

Simu Ita rasik nia sentimentu no buka to’ok ema seluk atu fó tulun ba Ita

Bainhira Ita-nia família ka kolega ida hetan violénsia no trauma, normál ba Ita atu sente laran-tun no hirus. Simu Ita rasik nia sentimentu no buka to’ok ema seluk atu fó tulun ba Ita, kuandu presiza. Ita bele dere ajénsia 1800RESPECT, ka ko’alia ba ajénsia ba asalta seksuál seluk, ka ba Ita-nia profisionál saúde.

Asalta seksuál lori problema saida de’it

Kuandu ita komprende kona-ba problema sira-ne’ebé mosu tanba asalta seksuál nian, ita sei iha matenek atu fó apoia ba vítima. Problema ne’ebé mosu inklui buat oioin, inklui buat fíziku, emosionál, no psikolójiku. Ami hatene katak ema barak liu ne’ebé hetan asalta seksuál koñese no fiar ba autór ba asalta ne’e, nune’e problema sira mosu iha uma ka família laran, no dala ruma belun sira hatene kona-ba problema sira ne’ebé mosu ona. Fó ajuda kedas ba sira ne’ebé hetan asalta seksuál, bele hamenus problema sira-ne’ebé mosu. Importante mós atu nafatin apoia sira nu’udar sira hetan fali sira-nia vida uluk nian.

Problema ho saúde

Hodi apoia ema ne’ebé foin hetan asalta seksuál, karik Ita tenke ko’alia ho sira kona-ba kanek ruma no/ka asuntu seksuál ka asuntu saúde nian. Karik vítima hanoin kona-ba buat tuirmai ne’e:

  • Sai isin-rua

  • Moras seksuál ka moras oin-lulik

  • Moras HIV

  • Problema saúde seluk tan

Doutór no enfermeira sira tenke hanoin-hetan katak hodi iha esperiénsia asalta seksuál, vítima sente duni katak nia loloos lakon ona direitu atu kontrola ninia isin-lolon rasik. Bainhira doutór no enfermeira sira ezamina vítima, sira tenke ajuda vítima atu sente katak nia loloos iha kontrola ba ninia isin-lolon rasik no nia mak halo duni desizaun hotu kona-ba ninia an rasik.

Kontakta polísia

Kuandu vítima hakarak kontakta polísia kona-ba asalta ne’e, importante atu hanoin didi’ak kona-ba asuntu ruma. Di’ak tebes se ema ne’ebé iha matenek kona-ba polísia nia sistema bele ko’alia ho laran-di’ak no laran-sadi’a ba vítima, hodi esplika kona-ba asuntu importante sira. Ida-ne’e ajuda vítima atu kontrola situasaun no halo ninia desizaun rasik.

Karik vítima ida deside atu la kontakta polísia, ka la husik doutór ka enfermeira sira ezamina nia, inklui ezame forense. Ne’e mak ninia desizaun no Ita tenke respeita ida-ne’e.

Iha Austrália, polísia la serbisu hamutuk ho relijiaun ruma ka parte polítiku ruma. Sira halo tuir matadalan husi lei sira-ne'ebé hakerek ona. Ita bele lee lei sira-ne’e liuhusi internét hodi loke Ita-nia estadu nia parlamentu nia pájina inisiál (homepage). Polísia nia knaar mak buka-hetan evidénsia no investiga asuntu ba asalta seksuál hotu ne’ebé ema kesar ona.

Kuandu kontakta polísia, hanoin to’ok kona-ba buat sira-ne’e

Ita-nia ajénsia lokál ba asalta seksuál bele ajuda Ita hatene prosesu polísia nian no legál nian iha Ita-nia estadu ka territóriu. Dala ruma susar atu komprende liafuan no prosesu legál sira, maibé Ita bele husu ema seluk atu esplika kona-ba ne’e iha dalan simples. Keta sente moe atu husu pergunta kuandu la komprende buat ruma.

Bainhira situasaun envolve labarik no joven sira

Bainhira labarik no joven sira hetan asalta seksuál, no sira ko’alia ba ema seluk kona-ba ne’e, ema ne’e iha knaar importante kona-ba ajuda labarik ne’e hetan seguransa no apoiu, no hodi fó apoiu emosionál.

Ita tenke hatene loos kona-ba Ita-nia knaar. Importante katak labarik no joven sira sente katak ema seluk fiar ba sira; Ita tenke halo sira sente kmaan no sente katak sira la iha responsabilidade ba buat ne’ebé akontese. Hodi fó sai akontesimentu ne’e, labarik ka joven ida tau fiar ba Ita no espera katak Ita sei halo buat ruma hodi hapara autór ba asalta ne’e.

Hahalok seksuál hamutuk ho labarik hotu mak krime ida no Ita bele kesar ba polísia. Dere ba 000.

Se Ita apoia daudaun labarik ka joven ida-ne’ebé hetan asalta seksuál, iha ajénsia sira-ne’ebé bele fó ajuda.

Iha ajénsia ne’ebé hakerek iha leten iha seksaun jerál. Bainhira situasaun envolve labarik no joven sira, Ita tenke hanoin-hetan asuntu importante balu. Ita-nia ajénsia lokál ba asalta seksuál bele fó informasaun no apoiu hodi Ita bele hatene opsaun sira no ajuda Ita planu kona-ba buat ne’ebé Ita bele halo agora.

Ema hotu ne’ebé sente hanoin kona-ba labarik ida tenke ko’alia ho ajénsia protesaun ba labarik lokál nian. Estadu hotu iha lei ne’ebé fó obrigasaun atu kesar. Lei sira-ne’e dehan katak ema ruma iha obrigasaun legál atu fó-hatene autoridade ruma (kesar) se karik sira sente hanoin kona-ba labarik ida nia situasaun. Se Ita la hatene se Ita tenke kesar ka lae, importante atu husu ema matenek kona-ba ne’e. Ita bele ko’alia ho ema matenek iha Ita-nia área, hanesan ajénsia asalta seksuál lokál nian, ka ajénsia protesaun ba labarik lokál nian. Ajénsia 1800RESPECT bele fó konsellu iha Ita rasik nia língua kona-ba obrigasaun atu kesar, dere ba 1800 737 732.

Bainhira apoia labarik ka joven ida-ne’ebé hetan asalta seksuál, Ita-nia knaar nu’udar ema boot mak ajuda nia atu hetan seguransa, no halo buat ruma hodi autór labele asalta nia tan.

 

Kona-ba planu hodi bele hetan seguransa

Planu hodi bele hetan seguransa dehan katak hanoin didi’ak hodi hatene nanis kona-ba saida mak Ita bele halo kuandu perigu ruma mosu.

Kona-ba planu hodi bele hetan seguransa

 

Developed with: Victorian Centres Against Sexual Assault